3. septembril peab Anne Lill ettekande antiiktragöödiast ja esitletakse talle pühendatud raamatut
3. septembril esitletakse Lossi 3 fuajees Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessor Anne Lillele pühendatud artiklikogumikku „Hortus Floridus. Studies in Honour of Anne Lill“. Raamatuesitlusele eelneb kl 18 Anne Lille ettekanne antiiktragöödiast, täpsem teema on „„Foiniiklannad“ Kreekas ja Roomas: Euripides ja Seneca“.
Klassikalisel filoloogial on Tartu Ülikoolis olnud mitu algust. Eraldiseisva akadeemilise distsipliinina tõi selle ülikooli õppekavasse professor Karl Morgenstern (1770–1852) kohe ülikooli taasasutamisel 19. sajandi alguses. Kui 20. sajandil rajati maailma esimene eestikeelne ülikool, juhtis antiigiuuringuid selles Pärtel Haliste (1890–1944). Nõukogude okupatsiooni ajal kaotati klassikaline filoloogia iseseisva õpetus- ja uurimissuunana ning võimalik oli õppida vaid ladina keelt algtasemel. Huvitatud üliõpilased said siiski omandada teadmisi antiikkeeltest ja -kultuuridest nn individuaalplaanide järgi õppides. Üks sellistest innukatest üliõpilastest oli Anne Lill, kelle initsiatiivil taastati 1990. aastal klassikaline filoloogia Tartu Ülikoolis iseseisva erialana. Anne Lill oli klassikalise filoloogia professor aastail 1992–2012 ning on praegu emeriitprofessor, tegutsedes ka viljaka antiikkeeltest tõlkijana.
Eriala taastajana oli Anne Lille ülesanne paratamatult ka suhete taasloomine välisülikoolide klassikalise filoloogia osakondadega ning teadlastega. Selle tulemusel sündinud koostöö, õppejõudude ja tudengite vahetuste, ühiste konverentside ja projektide ning ka raamatuannetuste vilju maitseme veel praegugi. Need kajastuvad ka pühendkogumikus „Hortus Floridus“ (e.k „Lilleaed“), kus on artikleid nii välisautoritelt kui ka kodumaistelt klassikalistelt filoloogidelt, Anne Lille kolleegidelt, sõpradelt ja õpilastelt, kokku 21 teksti.
Enam-vähem käsitletavate teemade järgi kronoloogiliselt kokku pandud kogumiku juhatab sisse California Ülikooli emeriitprofessor, Tartu ja Tallinna Ülikooli audoktor Jaan Puhvel. Ülejäänud autorid on Eestist (Jaanika Anderson, Katre Kaju, Mait Kõiv, Maria-Kristiina Lotman, Neeme Näripä, Kadri Novikov, Janika Päll, Merike Ristikivi), Lätist (Vita Paparinska), Rootsist (Jerker Blomqvist, Paavo Roos), Saksamaalt (Heinz Hofmann, Peter Kuhlmann, Heinz-Günther Nesselrath, Gregor Vogt-Spira), Soomest (Maarit Kaimio, Heikki Solin), Šveitsist (Martin Steinrück), Venemaalt (Michail Bibikov) ja Ühendkuningriigist (Stephanie West).
Temaatiliselt on kogumik kirev nagu üks õige lilleaed: esindatud on puudega seotud metonüümia muistsetes kultuurides, Vana-Kreeka türannide müütiline biograafia, erilised sümboolsed kingitused Herodotose ajalooteoses, Aristotelese retoorikateooria ja selle retseptsioon, üllatuselemendid antiikse sümposioni ja teatri kontekstis, arutlus sellest, kas ajalookirjanik Polybios oli pantvang või mitte, ning sellest, kuidas antiikajal reageeriti looduskatastroofidele. Vaadeldakse õnne kontseptsiooni Horatiuse luules, uuritakse lähemalt hilisantiigi retooriku Libaniose deklamatsioone ning müütide esitamist vanakreeka romaanis, käsitletakse Bütsantsi pühakute elulugusid, varauusaegseid humaniste Jacobus Pontanust ja Basilius Zanchiust, Pindarose stiilis kreekakeelseid oode Ühendkuningriigis, 17. sajandi Eesti vaimuliku ja kirjamehe Christoph Blume pulmaluulet ning 19. sajandi soomerootsi kirjaniku Johan Ludvig Runebergi draamat “Salamise kuningad”. Ülevaate saab Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kipsvalandite kollektsiooni kasutamisest õppetöös aastail 1803–1940, kreeka tragöödia retseptsioonist Eestis, tsensuurist Lukianose tõlkimisel, ladinakeelse õigusterminoloogia arengust ning klassikalise filoloogia ajaloost Soomes.
Inglis- ja saksakeelse kogumiku toimetasid Ivo Volt, Janika Päll ja Neeme Näripä ning andis välja Tartu Ülikooli kirjastus, see ilmus augustis 2024 sarja „Morgensterni Seltsi toimetised“ 8.–9. köitena.
